Benso(a)püreen
Benso(a)püreen
Sukeldume õhukvaliteedi maailma! Benso(a)püreen on polütsükliline aromaatne süsivesinik, millel on inimese jaoks kantserogeenne toime. Benso(a)püreen tekib orgaaniliste ainete mittetäielikul põlemisel, seetõttu esineb seda näiteks puidu põlemise suitsus nii kodumajapidamises kui ka õues, sõidukite heitgaasides aga ka tubakasuitsus. Halvenenud õhukvaliteet on üks suurimaid keskkonnast tulenevaid terviseriske kogu maailmas. Enamlevinud saasteained on osakesed ning need halvendavad välisõhu kvaliteeti ja on inimeste tervise seisukohast kõige ohtlikumad. Mida väiksemad on osakesed, seda sügavamale hingamisteedesse võivad sattuda ja seda suuremat kahjulikku mõju inimese tervisele põhjustada. Kas võib olla nii, et rahulikus Karlovas on õhusaaste suurem kui liiklusrohkel Riia maanteel? Küsimustele vastab erialaspetsialist Eesti Keskkonnauuringute Keskuse õhukvaliteedi- ja kliimaosakonna juhataja Erik Teinemaa.
Küsimused
Mis on Riia maantee õhusaaste peamine allikas?
Õhusaaste peamine allikas transport (autod). Autod saastavad peamiselt õhku lämmastikoksiididega aga ka osakestega (heitgaasidest, teekattest ja rehvidest).
Mis on Karlova linnaosa õhusaaste peamine allikas?
Õhusaaste peamine allikas eramajade kütmine, sealt satub õhku palju osakesi ja ka mürgist benso(a)püreeni.
Kust saab leida informatsiooni välisõhukvaliteedi kohta Eestis?
Välisõhuseire andmed Eesti kohta reaalajas leitavad veebis: https://ohuseire.ee/ , https://airviro.klab.ee/
Mida saab igaüks teha, et õhk puhtana hoida?
Autoga liiklemise asemel kasutada jalgratast või ühistransporti. Ahjude kütmisel kasutada kvaliteetset kuiva puitu, eelistada lehtpuu kasutamist okaspuule. Tagada ahjudes ja kateldes kütuse põlemisel piisav hapniku ligipääs ja põlemisprotsesside efektiivne toimumine. Mitte põletada lõkkes haljastus- ja muid jäätmeid.
Veel videosid
Eestis on energiatootmine radikaalselt muutumas. Aina kasvavad keskkonda säästvad nõuded tingivad energiatootmise ülemineku fossiilsetelt kütustelt taastuvatele allikatele, näiteks päike, tuul, biogaas jne. Eesti erinevad energiaettevõtted on seadnud eesmärgiks oma süsinikujalajälje vähendamise, väärindades olemasolevaid ressursse ja suurendades tootmist kasutades taastuvaid allikaid. Andmaks ülevaadet Eesti elektritootmisest ning ülekandesüsteemidest täna ja lähitulevikus, uurisime Eesti riigi omanduses olevate elektriettevõtete keskkonnasäästlikke plaane.
Sukeldume õhukvaliteedi maailma! Benso(a)püreen on polütsükliline aromaatne süsivesinik, millel on inimese jaoks kantserogeenne toime. Benso(a)püreen tekib orgaaniliste ainete mittetäielikul põlemisel, seetõttu esineb seda näiteks puidu põlemise suitsus nii kodumajapidamises kui ka õues, sõidukite heitgaasides aga ka tubakasuitsus. Halvenenud õhukvaliteet on üks suurimaid keskkonnast tulenevaid terviseriske kogu maailmas. Enamlevinud saasteained on osakesed ning need halvendavad välisõhu kvaliteeti ja on inimeste tervise seisukohast kõige ohtlikumad. Mida väiksemad on osakesed, seda sügavamale hingamisteedesse võivad sattuda ja seda suuremat kahjulikku mõju inimese tervisele põhjustada. Kas võib olla nii, et rahulikus Karlovas on õhusaaste suurem kui liiklusrohkel Riia maanteel? Küsimustele vastab erialaspetsialist Eesti Keskkonnauuringute Keskuse õhukvaliteedi- ja kliimaosakonna juhataja Erik Teinemaa.
21. sajandil seisame pidevalt silmitsi ületootmise, ühekordse kasutamise ja jäätmete probleemidega. Selles videos tutvustame teile üht võimalikku lahendust, mis aitab muuta selle maailma keskkonnasõbralikumaks ja puhtamaks. Külastasime Räpina Paberivabrikut, kus korraldati autoritele ekskursioon. Autorid esitasid tootmisjuhile neile huvipakkuvaid küsimusi. Sellest intervjuust saate teada, miks on paberi taaskasutamine oluline ja kuidas sellega tegeletakse Eestis. Autorid soovivad, et see video innustaks õpilasi rohkem teada saama jäätmete taaskasutamisest ning et õpetajad organiseeriksid rohkem õppekäike.
Ilmselt on teie elus olnud hetki, kus olete sattunud kuulama arutelu kraanivee puhtuse üle. Vahest panevad need hetked teid mõtlema, kas kraanist tulev vesi on selline, mida üldse tohib juua? Kas peaks eelistama pudelivett kraaniveele? Kas me joome sisse mürke? Tule, vaatame koos üle, kuidas tegelikult asjad on!
Kas teadsid, et mädaniku tõttu hukkub Eestis igal aastal suur hulk puid? Selles videos tutvustame uut tehnoloogiat, mis võimaldab teha edukamat teadustööd ja langetada teadlikke metsakorralduslikke otsuseid. Mädanik tekib Eestis tavaliselt patogeenide nagu Heterobasidion ja Armillaria perekondade tõttu. Eriti ohustatud on nõrgestatud või vigastatud puud. Haigus levib juurest juurele vahetu kontakti kaudu või seente eoste kaudu. Avasta koos meiega, kuidas metsanduses liigutakse aina keskkonnateadlikumate lahenduste poole!
Võtad pakist viineri ja sööd seda kahe suupoolega. Aga mis saab pakendist, kui see on tühjaks saanud? Mis juhtub, kui see ei jõua ümbertöötlusesse? Siit videost leiad mõned mõtted plastist ning mis pakendist saab, kui ta loodusesse satub. Maa-, õhu- ja veekeskkonda sattudes hakkab plastik erinevate tegurite toimel killustuma ja muutub aja jooksul elusorganisme kahjustavaks mikroplastiks. Senised uuringud on näidanud, et mikroplast hakkab organismi sattudes teda mõjutama ning võib põhjustada erinevaid haigusi.