Projektist

,,Professorilt mulle ja minult Sulle” on Eesti Maaülikooli üliõpilasesinduse haridus- ja sotsiaaltoimkonna korraldatud haridusvideote konkurss, mille eesmärk on tõsta noorte keskkonna- ja kliimateadlikkust. Projekti üheks fookuseks on tugevdada teadmiste liikumist kõrgkoolide ja üldhariduskoolide vahel, võimaldades tudengitel toimida infovahendajatena. Eesti Maaülikooli tudengid, professorid, õppejõud ja doktorandid lõid koostöös  haridusvideod, mis on mõeldud peamiselt üldhariduskoolide õpilastele silmaringi laiendamiseks või juba omandatud teadmiste kinnistamiseks.

“Haridus- ja sotsiaaltoimkond nägi vajadust projekti järele, mis soodustaks tihedamat koostööd tudengite ja õppejõudude vahel ning tooks traditsioonilisse akadeemilisse struktuuri ja kultuuri rohkem põnevust, eneseväljendust ning ühiskonnaga tihedamat seotust. Vaadates Eesti tänast haridusmaastiku on meie arvates ülioluline toetada eestikeelse haridusmaterjali loomist ja arendamist. Soovisime keskenduda just tudengitest loojatele, sest meie olemegi see vaheaste õpilaste ja ekspertide vahel. Sellest tuleneb ka meie konkursi nimi – “Professorilt mulle ja minult Sulle”. Täname kõiki osalejaid, sponsoreid ja koostööpartnereid”

Eesti Maaülikooli üliõpilasesinduse haridus- ja sotsiaaltoimkond 2024

Meie sponsorid

Meie koostööpartnerid

Videod

Kas teadsid, et mädaniku tõttu hukkub Eestis igal aastal suur hulk puid? Selles videos tutvustame uut tehnoloogiat, mis võimaldab teha edukamat teadustööd ja langetada teadlikke metsakorralduslikke otsuseid. Mädanik tekib Eestis tavaliselt patogeenide nagu Heterobasidion ja Armillaria perekondade tõttu. Eriti ohustatud on nõrgestatud või vigastatud puud. Haigus levib juurest juurele vahetu kontakti kaudu või seente eoste kaudu. Avasta koos meiega, kuidas metsanduses liigutakse aina keskkonnateadlikumate lahenduste poole!
Magnus Mänd
Võtad pakist viineri ja sööd seda kahe suupoolega. Aga mis saab pakendist, kui see on tühjaks saanud? Mis juhtub, kui see ei jõua ümbertöötlusesse? Siit videost leiad mõned mõtted plastist ning mis pakendist saab, kui ta loodusesse satub. Maa-, õhu- ja veekeskkonda sattudes hakkab plastik erinevate tegurite toimel killustuma ja muutub aja jooksul elusorganisme kahjustavaks mikroplastiks. Senised uuringud on näidanud, et mikroplast hakkab organismi sattudes teda mõjutama ning võib põhjustada erinevaid haigusi.
Pilleriin Teras
Jan Siimson
Mark Emil Mustonen
Silvert Gutman
21. sajandil seisame pidevalt silmitsi ületootmise, ühekordse kasutamise ja jäätmete probleemidega. Selles videos tutvustame teile üht võimalikku lahendust, mis aitab muuta selle maailma keskkonnasõbralikumaks ja puhtamaks. Külastasime Räpina Paberivabrikut, kus korraldati autoritele ekskursioon. Autorid esitasid tootmisjuhile neile huvipakkuvaid küsimusi. Sellest intervjuust saate teada, miks on paberi taaskasutamine oluline ja kuidas sellega tegeletakse Eestis. Autorid soovivad, et see video innustaks õpilasi rohkem teada saama jäätmete taaskasutamisest ning et õpetajad organiseeriksid rohkem õppekäike.
Viktor Džalalov
Luka Dzidzadze
Sukeldume õhukvaliteedi maailma! Benso(a)püreen on polütsükliline aromaatne süsivesinik, millel on inimese jaoks kantserogeenne toime. Benso(a)püreen tekib orgaaniliste ainete mittetäielikul põlemisel, seetõttu esineb seda näiteks puidu põlemise suitsus nii kodumajapidamises kui ka õues, sõidukite heitgaasides aga ka tubakasuitsus. Halvenenud õhukvaliteet on üks suurimaid keskkonnast tulenevaid terviseriske kogu maailmas. Enamlevinud saasteained on osakesed ning need halvendavad välisõhu kvaliteeti ja on inimeste tervise seisukohast kõige ohtlikumad. Mida väiksemad on osakesed, seda sügavamale hingamisteedesse võivad sattuda ja seda suuremat kahjulikku mõju inimese tervisele põhjustada. Kas võib olla nii, et rahulikus Karlovas on õhusaaste suurem kui liiklusrohkel Riia maanteel? Küsimustele vastab erialaspetsialist Eesti Keskkonnauuringute Keskuse õhukvaliteedi- ja kliimaosakonna juhataja Erik Teinemaa.
Liisa Rannaste
Eestis on energiatootmine radikaalselt muutumas. Aina kasvavad keskkonda säästvad nõuded tingivad energiatootmise ülemineku fossiilsetelt kütustelt taastuvatele allikatele, näiteks päike, tuul, biogaas jne. Eesti erinevad energiaettevõtted on seadnud eesmärgiks oma süsinikujalajälje vähendamise, väärindades olemasolevaid ressursse ja suurendades tootmist kasutades taastuvaid allikaid. Andmaks ülevaadet Eesti elektritootmisest ning ülekandesüsteemidest täna ja lähitulevikus, uurisime Eesti riigi omanduses olevate elektriettevõtete keskkonnasäästlikke plaane.
Krister Aleks Kasemaa
Riho Pütsep
Ilmselt on teie elus olnud hetki, kus olete sattunud kuulama arutelu kraanivee puhtuse üle. Vahest panevad need hetked teid mõtlema, kas kraanist tulev vesi on selline, mida üldse tohib juua? Kas peaks eelistama pudelivett kraaniveele? Kas me joome sisse mürke? Tule, vaatame koos üle, kuidas tegelikult asjad on!
Alo Konist
Raul Kirs
Johanna Kalda
Katrin Gross